Kuidas töövestluseks riietuda
 Niisiis, resümee on ära saadetud, potentsiaalselt tööandjalt on tulnud positiivne vastus kutsega esimesele töövestlusele. Kuidas siis riietuda, et kauaoodatud esimene kohtumine ei osutuks ka viimaseks? Kusjuures on küllaltki kahju, et selline initsiatiiv ei tulnud Teie poolt.
Eriti kahju on siis, kui vastasite kõigile küsimustele, kuid Teid ei võetud tööle ainult sellepärast, et riietus ei olnud töövestluseks sobiv ja nullis kõik jõupingutused saamaks seda prestiizset töökohta. Kuid sellega tuleb arvestada, kuna paljud firmade juhid nimetavad põhjuste hulgas, miks neil tuleb tööotsijaile ära öelda, töövestlusele tulnud kandidaadi sobimatut välimust.
Mida siis tööandja mitte mingil juhul näha ei taha, kui kutsub inimese vestlusele?
Esiteks, pidage meeles, et üldmulje kandidaadist kujuneb praktiliselt esimesest pilgust. Tehke kõik selleks, et Teist jääks kohe mulje kui täpsest ja hoolikast, veidi
pedantsest inimesest, kes on tulnud ametlikule kohtumisele, mitte aga romantilisele kohtamisele. Rüüzide ja volangidega ning lendlevad kirjud pikad kleidid on parem koju jätta, vaatamata sellele kui hea Te selles ka välja ei näeks. Mittemingisugust kunstipärast korratust Teie peas, pikki vallandunud lokke või soenguid, mis viitaksid Teie kiindumusele mitteformaalse stiili vastu. Samuti ei ole sobiv liigne meik, mis näeb valja kui sõjamaaling. Kui Teie juuksed on värvitud, näiteks, siniseks, siis võite minna potentsiaalse tööandjaga kohtuma kahel tingimusel – kui Teile pakutakse töökohta, mis on seotud kunstiga ja eeldab mittestandartset mõtlemist, näiteks, luua graffitit või kui tööotsimine on Teid täielikult ära tüüdanud ja firma, kes on saatnud kutse töövestlusele, on Teid millegagi välja vihastanud ja Te tahate ära öelda kõik, mis Te neist kõigist arvate ning lahkudes ukse kõvasti kinni lüüa. Kõigil muudel juhtudel ei ole sellise väljanägemisega soovitav töövestlusele ilmuda. Eriti käib see pankade kohta.
Teiseks, ei maksa riietuda, nagu läheksite ööklubisse. Läbipaistvad pluusisd, läikivad topid ja suured dekolteed sobivad rohkem diskoklubisse kui kohtumiseks eaka fimadirektoriga, kes püüab välja selgitada, kas Teist oleks tema firmale kasu, mitte aga seda kui tihti Te lõbustusasutusi külastate. Samuti ei sobi töövestlusele miniseelik ja tikkkontsaga kingad. Mehed ei tohiks suvel kanda lühikesi pükse ja jalas sandaale või “plätusid”. Kandidaat, kes on tulnud vestlusele sellise välimusega, võidakse kohe ära saata, ilma, et ta jõuaks suudki lahti teha ja midagigi head enda kohta öelda, ehkki tal võib olla palju öelda.
Kolmandaks, nii nagu ei maksa riietuda liiga pidulikult ja kirjult, tuleks vältida ka teist äärmust – ilmuda töövestlusele, nagu oleksite tulnud aiamaalt või seenemetsast ja pole jõudnud koju minna ja ümber riietuda. Kui lähete töövestlusele, siis unustage ära, et tunnete enn spordidressis mugavamalt. Siis võite sinna üldse mitte minna. Samuti ei ole soovitav kanda kulunud ja katkiseid teksapükse, kirjade ja piltidega T-särki, kõhtu ja selga paljastavat või õlapaeltega toppi, ükskõik kui kuum ilm ka ei oleks ning “tossud” sobivad ka rohkem spordisaali.
Niisiis, selle, mida ei maksa selga panna, oleme nüüd selgeks teinud, kuid mida peab tööandja töövestlusele tulnule sobivaks?
Kandidaadi riietus, soeng ja üldine väljanägemine peab olema neutraalne, väljapeetud ja korralik. Alati jätab soodsa mulje tagasihoidlik range kostüüm. Kui aga tahate saada tööd pangas või mingis muus finants- või krediidiasutuses, samuti ka juriidilises firmas, siis on see töövestlusel lausa kohustuslik. Parem on valida hall, tumesinine või pruun värv. Suvel sobib ka beez või helesinine kostüüm. On soovitav, et kostüüm oleks kvaliteetne, kuid Te ei pea kandma silmanähtavalt kalleid ja disainitud firmarõivaid.
Valmistudes töövestluseks, ärge täiendage oma väljapeetud ja tagasihoidlikku riietust eredate ja karjuvate aksessuaaridega. Mehed ei peaks kandma liigselt kirjut ja eredate värvidega lipsu ning naistel ei maksa kanda suuri ja massiivseid, kogu tähelepanu endale tõmbavaid kaelakeesid, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja käevõrusid. Mõistlikum on hoida need esimeseks korporatiivseks peoõhtuks.
Meik peaks olema tagasihoidlik päevane rahulikes toonides ja parfüüm peaaegu märkamatu. Jalanõud peavad riietusega stiililt ja värvilt sobima ning vastama kõigele ülalloetletule.
Ja viimaseks. Isegi siis, kui firmas, kuhu Te tahate tööle saada, valitseb vägagi vaba riietumisstiil ja Te olete sellest teadlik – ärge arvake naiivselt, et see kehtib ka Teie kohta. Seni veel mitte. See hakkab kehtima ka Teie suhtes, kui oskate esimesel töövestlusel jätta endast soodsa mulje, sealhulgas ka range ja väljapeetud riietusega ja Teid tööle võetakse.
 Arutada artiklit foorumil
|
