Peamine probleem, millega kõrgkoolide lõpetajad oma esimest töökohta otsides kokku puutuvad, on kogemuste puudumine õpitud erialal. Enamasti eelistatakse töötajaid, keda pole vaja hakata kohe välja õpetama ja spetsialisti otsimisel on väga tähtis, kui hästi tunneb kandidaat oma tööd ja valdkonda ja milline on tema töökogemus.

Äsja kõrgkooli lõpetanud tööotsija CV-s on lõik “Töökogemus” kas täiesti tühi või väga kesise sisuga. Kuid kui tööle ei asu, ei ole ka praktilisi kogemusi. Mida peab siis üks kõrgkooli lõpetaja tegema, et sellest suletud ringist välja murda?

Kõik üliõpilased käivad kohustuslikul praktikal ja seda võib oma rezümees nimetada. See on ju samuti erialane töö, ainult ilma palgata. Kirjutage oma ankeedis millal ja millises firmas Te praktikal olite ning kui Teil on ka soovituskiri firma juhilt – siis see tuleb ainult kasuks ja tõstab Teie väärtust tulevase tööandja silmis. Seetõttu paluge praktika lõppedes oma juhendajalt soovituskirja ja paluge kindlasti ära märkida, millises projektis Te osalesite, millised olid Teie tööülesanded ja kuidas Te oma ülesannetega hakkama saite.

Noorel spetsialistil on veel üks võimalus täiendada oma rezümees lõiku “Töökogemus” - mõelge oma ülikooliaastatele. Tänapäeval on vähe neid üliõpilasi, kes õppimise kõrvalt ei tööta ja kasuks võib tulla  kui  nimetada ära ka töö ettekandjana kohvikus, müüjana kaupluses või reklaami

Sarnased artiklid:

• Et töö Teid kiiremini leiaks

• Kuidas koostada kaaskirja

• 7 sammu hästi vormistatud resümeeni

• Kuidas töövestluseks riietuda

levitanine. Isegi juhul kui Te töötasite ilma töölepinguta või mitte oma erialal – ärge häbenege seda rezümees ära märkida. Tööandja silmis tuleb see igal juhul Teile kasuks, sest kui töötasite õppimise ajal, siis on Teil soov töötada ja raha teenida ning Te teate, mis on töödistsipliin.

Ärge heitke meelt, kui ankeet on ikkagi väga lühike. Firmades on mitmeid töökohti, kuhu tihti võetakse töötajaid, kellel on erialane kõrgem haridus, kuid puuduvad kogemused. Need on administraatorid, sekretärid, juhiabid, andmete sisestajad, büroo administraatorid, abi- ja tehniline personal. Karjääri alustamiseks sobivad need ametid väga hästi.

Samuti tuleb rezümee koostamisel pöörata tähelepanu kaaskirjale. Kuna Teie resümees on esialgu vähe informatsiooni, püüdke potentsiaalses tööandjas äratada huvi hästi koostatud kaaskirjaga ja näidata, et kuigi Teil puudub erialal tõsiseltvõetav  töökogemusi ja vilumus, võite Te ikkagi firmale kasulik olla. Loetlege kõik oskused ja kogemused, mis võimaldavad Teil kandideerida sellele kohale. Kirjutage kindlasti ka sellest, mida võite teha firma heaks ja demonstreerige selle valdkonna tundmist, kus kavatsete tööle asuda.

Ärge hinnake oma võimalusi üle. Pidage meeles, et töökarjääri alguses on tähtsam saada erialane töökoht, olgugi väiksema töötasuga, kui esitades suuri nõudmisi jääda hoopis ilma tööta. Võtke vastu iga vähegi sobiv erialane pakkumine, isegi kui tingimused ei tundu alguses kõige paremad. Oma tööelu alguses on tähtsam kogemuste ja vilumuse omandamine.

Järgides ülaltoodud soovitusi, ärge unustage, et esimese töökoha otsimisel võib väga suur abi olla ka tuttavatest ja sugulastest. Firmajuhid, kes otsivad vabadele kohtadele töötajaid ja on sunnitud pöörduma agentuuride poole, tutvuvad meelsasti kandidaatitega, keda on neile soovitatud. Olukorras, kus Teie rezümee ei ole just kõige muljetavaldavam, võib just kellegi soovitus olla otsustav.

Arutada artiklit foorumil